Mis tuleb pärast Surma?

Surma järel, kes rahu toob
Surma järel, kes vaikust koob
Surma järel, kes elu lõpetab
Surma järel, kes elu õpetab

Surm on see, keda kardavad kõik,
see on ju ilmselge elutõik.
Surm on see, kes lõpetab kõik
ja nii mõnegi jaoks on see ilmselge võit.

Aga siiski, mis tuleb pärast Surma,
kas saab siis tunda elu magusat hurma?
Või saabub, siis kannatus ebamaine?
Või oled pärast Surma sa ainult kaine?

Kas satud põrgu või taeva?
Kas Surm on väärt suremise vaeva?
Miks ei võiks elada kauem me veel?
Miks yldse on nii lühike me elutee?

Ja ometi me kõik surema peame.
Ja vaevaliselt end läbi elu veame.
Ja uudishimu on kodeeritult me sees.
Küsimusi on kõigeks, mis elus on ees.

Ja nii me küsimegi kõike.
Läbime nii kaotusi kui ka võite.
Kuid, kes on Surm ja mis on pärast teda
ei iial keegi vaevu vastama seda

Sest surnust on ülestõusnud väid vähesed
ja nende vastused on olnud rahva jaoks kesised
Sest enamus loodab kuulda millestkist imelisest, heast
paigast, mis elumõted pühiks tal peast

Aga seda ei kuule me ealeski oma elus,
sest kogu see meeletu elu melu
on koormanud me kuulmise meeled
ja vallapäästnud lobisemiskeeled.

Seega kuulda on ainult mõttetud juttu
ning vahel harva, siis kui poeme tuttu
Siis keegi justkui sositaks meil midagi kõrva…
Kuid samas see võib olla ka keegi, kes plaanitseb su surma…